​

Kui vanem ja õpetaja ei ole ühel meelel lapse uinaku osas, tuleb  lastaia juhil ja kohalikul omavalitsusel reageerida. Nii ei tohi olla, et laps „peab olema voodis ja et lapsel on keelatud liigutada“. Kui lasteaed ei täida õigusaktidest tulenevaid kohustusi, siis on põhjust pöörduda lasteaia juhtkonna, kohaliku omavalitsuse ja ka Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalve valdkonna poole.

​

Esmalt tuleks läbi rääkida oma rühma töötajate meeskonnaga (õpetajad ja abiõpetajad), kui seal ilmneb mingi küsimus või probleem, siis lasteaia juhtkonna poole. Päevakava on töökorralduslik küsimus, mida peaks lahendama lasteaia juhtkond.

​

Juhin tähelepanu sellele, et me määruse sõnastuse koostamisel kaasasime päris laia ringi eksperte ja üldine arusaam oli see, et vajalik on paindlikkus.

​

Toon veelkord välja, et kõnealused sätted on meil sõnastatud järgnevalt:

 3) kuni kolmeaastasele lapsele peab olema tagatud üldjuhul kuni kaks tundi puhkeaega päevas valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel. Nelja- kuni seitsmeaastasele lapsele peab olema tagatud üldjuhul kuni üks tund puhkeaega päevas valikuvõimalusega une ja muu vaikse tegevuse vahel;

  4) haridusliku erivajadusega lapsele peab võimaldama puhkeaja lapse tervisest ja arengulisest eripärast lähtudes.

Sõnastus ütleb selgelt, et peab olema valikuvõimalus. Seda toetab ka õiguskantsleri seisukoht veel koolieelse lasteasutuse seaduse kehtivusajast, kuid põhimõtted jäävad samaks. Lisandub vaid asjaolu, et jõustunud määruse järgi peab valikuvõimaluse pakkuma ka lapsevanemale ka alla kolmeaastaste laste puhul.

Ka määruse seletuskirjas me rõhutame paindlikkust ja vajadust arutada puhkeaja kestvus läbi lapsevanemaga:

​

Väikesed lapsed vajavad päeva jooksul und ja puhkeaega. Mida vanemaks laps saab, seda vähem ta päeval uneaega ja puhkust vajab. Küsimus, kas laps vajab lõunaund või mitte arutatakse läbi lapsevanemaga ning koostöös lapsevanemaga tehakse parim valik./…/ Seega kokkuvõttes on oluline paindlikkus, et pakkuda igale lapsele just temale sobival viisil kas päevaund või siis vaikset tegevust, arvestades siinjuures lapse individuaalsusega.

Vaikse tegevuse all on siinjuures silmas peetud võimalust olla väljaspool voodit ning vaadata raamatuid, panna vaikselt puslet kokku, tegeleda muu kergema käelise tegevusega vms.

​

Haridus- ja Teadusministeerium